AvastusAare

Jeremija 29:13: „Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.“ See salm on nagu lubadus ja väljakutse üheaegselt. Sageli on meie elus hetki, mil tunneme end kaugel olevat nii Jumalast kui ka kindlusest, mida Tema kohalolu annab. Sellised hetked viivad meid ülemõtlemise, kahtluste ja küsimusteni: „Kas ma otsin piisavalt? Kas Jumal tõesti vastab?“ Jeremija raamatu 29. peatükk on kirjutatud pagenduses elavatele juutidele, kes tundsid end kätkeis ja eemal kõigest, mis andis neile varem turvatunde. Nad olid kaugel oma kodumaalt ja tundsid, et Jumal on neist eemaldunud. Kuid just selles kontekstis andis Jumal neile üleloomuliku julgustuse, otsige mind ja ma annan end leida. Paljude jaoks võib see tunduda hirmutava nõudena. Kuidas otsida kõigest südamest, kui südames on kahtlusi, haavu ja vahel isegi külmust? Kuid tegelikult ei nõua see täiuslikku südant, pigem ausat. Kui avame oma südame Jumalale ja laseme Temal kohtuda meie haavatavusega, siis hakkab otsimine i...

 USA presidendi ametivande andmine on olnud aastaid tähtis traditsioon, kuid see, kas president paneb oma käe piiblile või mitte, pole alati olnud kindel. Kuigi paljud inimesed seostavad presidendi vande andmist piibliga, pole see tegelikult seaduslik nõue, pigem on see olnud austatud traditsioon. Kui me vaatame Ameerika ajalugu, näeme, et pole olnud ühtegi reeglit, mis määraks, et presidendi vande andmine peab tingimata olema seotud piibliga. Kuigi see on paljudele teadaolev tava, on mitmed presidentide valikud seda traditsiooni murdnud või eiranud. John Quincy Adams (1825) oli üks esimesi, kes andis ametivande raamatule, mis sisaldas USA põhiseadust ja seadusi, mitte piiblile. Ta pidas tähtsamaks, et ametivande andmine oleks seotud põhiseadusliku mõtte ja õiguse, mitte usulise sümboolikaga. Teine näide tuleb Theodore Rooseveltilt (1901) , kes ametivande andis ilma piiblit kasutamata. Tema vande andmine toimus kiiresti pärast William McKinley mõrvamist, ja see oli pigem kiire ja ...

Kui otsid raamatut, mis viib sind emotsioonide keerisesse ja pakub sügavat sissevaadet inimestevahelistesse suhetesse, siis Jody Westi "Kullake" on just see, mida vajad. See 280-leheküljeline romaan, mis ilmus 2004. aastal kirjastuse Odamees väljaandel, on suurepärane valik neile, kes armastavad ajaviite- ja armastusromaane. Raamatu keskmes on noor Sarah Patterson, kaupmehe tütar, kes mõistab suurepäraselt, et tema päritolu tõttu ei ole ta oodatud Londoni kõrgema seltskonna salongides. Sarah ootab õudusega päeva, mil ta astub altari ette, et abielluda hertsog Cheviotiga - mehega, kelle poolt võinuks oodata vaid kõrki halvakspanu. Kuid Sarah' murelikud ootused asenduvad suurima õnnega, mida naine oma elus kohata võib, sest mehise hertsogi käte vahel avastab ta tõelise armastuse, põletavalt kirgliku ja kohutavalt hapra - armastuse, mille jaoks ei eksisteeri ületamatuid tõkkeid. Jody West on tuntud oma oskuse poolest luua kaasahaaravaid ja südamlikke lugusid, mis puudutavad ...

  Sukeldu Eesti ajaloo sügavustesse Peeter Ernitsa raamatuga "Viimane Rüütel" Arnold Rüütli nimi on Eesti ajaloos sügavalt juurdunud. Tema elu ja karjäär on olnud tihedalt seotud meie riigi oluliste sündmustega, olles tunnistajaks ja osaliseks paljudes ajaloolistes hetkedes. Peeter Ernitsa raamat "Viimane Rüütel" pakub põhjalikku ülevaadet Rüütli elust ja tema panusest Eesti iseseisvuse taastamisse. Rüütel, kes sündis 10. mail 1928 Saaremaal, alustas oma karjääri põllumajanduses, tõustes hiljem Tartu sovhoosidirektoriks ja põllumajandusakadeemia rektoriks. Tema poliitiline karjäär saavutas kõrgpunkti 1988. aastal, kui ta mängis võtmerolli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmises ja NSV Liidu lagunemises. Raamat toob esile Rüütli panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ning tema püüdlused ühiskonna polariseerumise ületamiseks pärast iseseisvuse taastamist. Peeter Ernits on tuntud Eesti ajakirjanik ja autor, kes on uurinud mitmeid olulisi teemasid, sealhulgas poliitikat j...

Sukeldu Wall Streeti maailma Michael Lewise „Wall Streeti pokker: Raha iga hinnaga“ abil Kui oled kunagi unistanud sellest, et saaksid piiluda Wall Streeti kulisside taha, siis Michael Lewise raamat „Wall Streeti pokker: Raha iga hinnaga“ avab sulle ukse maailma, kus ei ole kohta igavale igapäevasele elule. See pole pelgalt raamat; see on sukeldumine finantsmaailma, kus valitsevad korruptsioon, reetmine, suured rahad ja suurte panustega mängud. Michael Lewise teos viib sind kohe pärast esimesi lehekülgi täiesti teise reaalsusesse - maailma, kus iga samm võib tähendada tõusu või langust, kus risk on kõikehõlmav ja tunded on äärmuslikud. See raamat ei ole ainult kuumad ärivõtted ja numbrite mäng, see on kogu süsteemi elu ja hing, mis muudab Wall Streeti mitte ainult rahanduse, vaid ka inimeste elu põnevaks ja sageli hirmutavaks. Raamat algab 1986. aasta alguses, kus üks mees - Salomon Brothersi juhatuse esimees John Gutfreund - loob oma strateegia, mis saadab laineid tervele finantsmaail...

Vahel ma mõtlen, miks ma igapäevaselt neid asju teen, mida teen. Facebook, Instagram, Threads, X, blogi – kõik need platvormid. Vahel tundub, et nad dubleerivad üksteist ja tegelikult ei jõua ka kõigis korralikult jälge hoida. Siis taban end mõttelt: miks ma seda kõike teen? Kas see on vajalik? Õigupoolest olen ma siin sotsiaalmeedias mitme eesmärgiga. Üheks neist on efektiivsemalt müüa raamatuid. Yaga portaalis on tooteid tohutult palju ja ilma reklaamita seal liikumist eriti ei ole. Nii ma suunan end looma postitusi ja jagama ka mujal, kuigi vahel tundub see kõik nagu vesi liivale. Kui asjad ei toimi nii nagu ma ootaks, kerkib pähe kõrvetav küsimus: miks ma seda kõike teen? Samas on mul veel üks oluline eesmärk - anda edasi midagi väärtuslikku teistele. Iseasi, kas nad seda väärtuslikuks peavad, aga ma usun, et see, mis tuleb südamest, võib kellelegi midagi pakkuda. Siis meenub mulle Koguja raamat Piiblist. Seal on üks salm, mis kõlab: „Kõik on tühisuste tühisus ja vaimunärimine!“ Ne...

  Kui hakkasin veresuhkrut jälgima, oli see alguses üllatav ja ausalt öeldes veidi ehmatav. Kui arst mõõtis mu veresuhkru esimest korda, oli see üle 14, selgelt liiga kõrge. Sain kaasa glükoosi mõõtmise süsteemi Ruby, mis osutus suureks abiliseks. Alustasin väga teadlikult. Kõigepealt õppisin, millised toidud minu veresuhkrut mõjutavad. Näiteks sain teada, et kartul, mille ma varem nii igapäevaselt sõin, muutub kehas suhkruks (tärklise tõttu). Sama lugu on valge jahuga toodete ja isegi piimatoodetega, kuna need sisaldavad laktoosi ehk piimasuhkrut. Hakkasin neid vältima ja eelistama madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid, nagu köögiviljad, tatar ja herned. Algul mõõtsin veresuhkrut mitu korda päevas. See andis mulle selge pildi, kuidas erinevad toidud mu keha mõjutavad. Pärast paari nädalat hakkas asi juba loogilisemaks muutuma, sain aru, mida süüa ja milliseid asju vältida. Kõigest kuu ajaga on toimunud suur muutus. Olen suutnud veresuhkru kontrolli alla saada ilma tablettidet...

Täna sukeldun müstiliselt maailmale, kus kohtuvad ingli ja inimeste lood. Räägin Nephilimidest – ja jah, ma tean, et paljude jaoks võib see tunduda nagu päris kummaline teema, aga olgem ausad: kes ei armasta veidi salapära?   Piiblis, täpsemalt 1. Moosese raamatus (6:1-4), kirjutatakse: „Kui inimesed hakkasid paljunema ja neid sündis palju, nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid endale naisi, keda nad soovisid. See on lugu, kus inglid ei suutnud vastu panna inimeste ilule ja astusid saatuslikku liitu. Kujutage nüüd ette: taevas on korraldatud kohtumine, kus inglid arutavad oma igavest elu ja siis märkavad nad maapinda - „Oi, need inimesed on tõeliselt kaunid! Ja sealt see kõik algab.  Miks nad otsustasid inimesi valida? Kas nad olid tõeliselt armunud või lihtsalt uudishimulikud? Võib-olla olid nad lihtsalt väsinud igavast ingli elust ja soovisid natuke „inimlikku“ seiklust?  Ja mis siis juhtus? Need hiiglaslikud Nephilimid, kes sündisid sellest ...

Eile öösel kogesin midagi erilist, mis pani mind mõtlema, kuidas igapäevased hetked ja isegi meie unenäod võivad olla seotud meie vaimse teekonnaga. Kõik algas hommikust, mil ärkasin unenäost, mis oli sügavalt seotud minu usuga ja millega kaasnes väike üllatus. Unenäos olin taas oma kinnisvarafirma omanik. See oli nagu vana eluosa, kuid me alles alustasime tegevust ja midagi ei olnud veel päriselt käima läinud. Tundsin, et on aeg asju muuta ja siis alustasin palvega, paludes Jumalalt, et ta aitaks meil leida õige tee ja suuna. Kolleegid, kes olid unenäos koos minuga, olid kõik maaklerid, ja meie keskel kõlas palve. Kuid see oli huvitav - palve ei jäänud lihtsalt ametlikuks, vaid muutus üha isiklikumaks. Kui ma unenäos rääkisin, tundsin, kuidas see muutus palju sügavamaks. Palve, mis alguses jagunes teistega, sai äkitselt väga isiklikuks, justkui räägiksin otse Jumalaga. Ja siis, justkui vastuseks sellele, rääkisin läbi une. See hetk oli erakordne - ma polnud veel täielikult ärkvel, kui...

  Teema: Armastuse jõud (1. Korintlastele 13:4-7 - "Armastus on pikameelne...") Armastus - jõud, mis muudab kõike Armastus ei ole lihtsalt tunne, see on jõud, mis muudab kõike meie ümber. Kui armastus on tõeline, siis ta ei pea ütlema palju sõnu, sest ta väljendub teos ja kõigis meie igapäevastes valikutes. Armastus ei ole midagi, mida sa saad kontrollida, vaid see on miski, mis tuleb seestpoolt. See on see, mis viib meid läbi kõige raskemad ajad ja aitab meil olla kannatlik, lahke ja andestav. Armastus on pikameelne ja lahke. Kas oled kunagi kogenud hetke, kus sul on olnud väga raske olla kannatlik? Kuidas sa reageerisid, kui keegi ütles midagi valusat? Või kui inimene ei käitunud nii, nagu sa oleksid oodanud? Me kõik oleme selliseid hetki kogenud. Aga armastus ei käitu nii, nagu me loogiliselt ehk tahaksime. Kui keegi ütleb midagi, mis teeb haiget, siis armastus ei nõua kergesti õigustust ega hakka meelt muutma, vaid püüab näha asja teise inimese seisukohalt. See ei ole lih...

  Teema: Andestuse jõud (Matteuse 6:14-15 - "Kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks.")   Olen kogenud, kuidas viha ja andestamatus seovad mind. Esmapilgul tundub see õiglane, hoida kinni pahameelest, sest teisele tuleb ju õppetund anda. Aga mida rohkem ma sellele mõtlen, seda selgemaks saab, et viha ja kibedus ei tee haiget mitte sellele teisele inimesele, vaid hoopis mulle endale. Mõnikord taban end kõrvaltvaatajana, jälgimas oma sisemist rahutust. Näen, kuidas pahameel sööb energiat, häirib rahu, ei lase ka magada ja varjutab isegi päikselised hetked. See tunne ei anna rahu, kuid samal ajal võib see teine inimene, kelle peale olen pahane, olla juba unustanud, mis juhtus. On raske lahti lasta. Viha on justkui raskus, mida kannan oma südames, ja see tundub mõnikord võimatu ära anda. Kuid ma olen õppinud, et lahktilaskmine on võimalik. Andestamine ei tähenda, et ma unustaksin tehtud valu või õigustaksin kellegi tegu. See tä...

Teema: Kannatlikkus ja usaldus Jumala plaani vastu (Psalm 1:3 – "Ta on nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde...") - - - Küla säravamas nurgas, kus suved olid pikad ja talved mahedad, seisis vana tammepuu. Tema oksad sirutusid laiali nagu suured käed, mis kutsusid inimesi oma varju alla puhkama. See puu oli seal kasvanud juba nii kaua, et isegi küla vanim elanik ei mäletanud aega, mil see puudus. Vana tamme kõrval kasvas väike puukene. Tema oksad olid peenikesed ja tema pagas väga viltu. See puu oli kuiv, nõrk ja tundus, et ta ei jaksa kunagi sirguda suureks. Iga aasta kevadel oodati, et see puukene annaks märku uuest elust, kuid tema lehed olid vaid kahvatud ja haprad. Külaelanikud möödusid temast, pöörates pilgu vanale tammepuule. „See väike puu ei kasva kunagi suureks,“ sosistasid nad. „Tal pole jõudu ega ilu.“ Ühtegi oksa ei murdnud keegi temalt, sest seda polnud vaja - puu oli niigi habras. Päevad venisid nädalateks ja nädalad kuudeks. Ühel hommikul, kui küla kattis k...

  Teema: Tugev alus ja elutormid (Matteuse 7:24–27 - Tark ja rumal ehitaja) - - - Kord otsustasid kaks meest rajada oma kodu. Mõlemal oli unistus majast, mis oleks turvaline pelgupaik ja kindel paik, kus elada. Kuid nende lähenemine oli väga erinev. Esimene mees leidis kiiresti koha, mis tundus ideaalne, pehme liivarand, mere lähedus ja avar vaade. „See on täpselt see, mida ma otsisin!” ütles ta endale rõõmsalt. Ilma pikalt kaalumata pani ta tööle käed külge. Ehitamine oli lihtne, sest liiv oli kergesti töödeldav, ja maja kerkis kiiresti. Ta tundis uhkust, kui nägi oma valmivat kodu, mis tundus täiuslik. Teine mees lähenes asjale teisiti. Ta teadis, et maja peab vastu pidama igasugustele ilmastikuoludele, tuulele, vihmale ja isegi tormidele. Ta otsis kohta, mis oleks kindel ja stabiilne. Lõpuks leidis ta kaljuse ala, mis polnud küll nii kaunis ega mugav, kuid oli tugeva aluspõhjaga. Ehitamine võttis aega, oli keerulisem ja vajas rohkem vaeva. Mõni vaatas kõrvalt ja imestas, miks ta...

Sõda, poliitika ja ideoloogia on ajaloos sageli keskendunud laiematele teguritele nagu majandus, kultuur ja sõjalised strateegiad, kuid Eduard Gugenberger raamatus Hitleri visionäärid sukeldume sügavale teise maailmasõja ja natsionaalsotsialismi esoteerilistesse juurtesse. Teos uurib, kuidas okultism ja esoteerilised uskumused, mida jagasid teatud natsionaalsotsialismi toetajad, olid seotud fašistliku ideoloogia ja sõjaliste otsustega. Gugenberger toob esile, kuidas sellised figuurid nagu Alfred Schuler , Mathilde Ludendorff , Guido von List , Rudolf von Sebottendorff , Karl Maria Wiligut ja Erik Jan Hanussen mängisid olulist rolli nende uskumuste levitamises ja toetamises, mis hiljem mõjutasid Hitleri liikumist. Okultism ei olnud pelgalt salajane või marginaalne huvi, vaid osa suuremast ideoloogilisest ja kultuurilisest liikumisest, mille eesmärk oli tugevdada natsionaalsotsialismi ideed ja toetada seda vaimselt. Kuidas ja miks need uskumused olid niivõrd olulised, uurib Gugenber...

Rootsi vanasõna „Enesekiitus haiseb“ kõlab lihtsalt, kuid sellel on sügavam tähendus, mis väärib arutamist. Kui me pidevalt räägime oma saavutustest, võib see tekitada teistes ebamugavust. Tõeline tugevus ei vaja pidevat kinnitust, sest meie teod räägivad enda eest. Kui midagi on tõeliselt väärt, ei pea me seda pidevalt teistele tõestama. Eile postitasin Facebookis tsitaadi: „Enesekiitus haiseb.“ - Rootsi vanasõna. Ja tekkis diskussioon, kus keegi tõstatas huvitava küsimuse: kas loominguline inimene, kes oma loomingut jagab, ei kiida siis justkui iseennast? See arutelu tõi esile erinevad arvamused ja pani mind sügavamalt mõtlema loomingu jagamise ja enesekiituse vahekorrale. Me kõik oleme elus ja sotsiaalmeedias kohanud inimesi, kes püüavad ennast esile tõsta. Kuid on ka neid, kes jagavad oma tegemisi mitte selleks, et kiidelda, vaid pigem selleks, et avada oma maailmapilti, jagada oma valikuid ja kogemusi. See ei ole enese kiitmine, vaid viis, kuidas teistele midagi väärtuslikku pakku...

Charles Dickens (1812–1870) on üks suurimaid ingliskeelseid kirjanikke, kelle teosed on ajaproovile vastu pidanud. Tema looming on tuntud oma sotsiaalse ja ühiskondliku kriitika poolest, kuid Dickensi teostes leidub ka palju fantastilisi ja üleloomulikke elemente. "Parimad tondijutud" toob lugejateni Dickensi armastatud lood, kus kummitused, vaimud ja postitõldade vaimud on igapäevaelu osa, pakkudes samas ka õpetlikku ja humoorikat meelelahutust. Charles Dickensi elu ja looming langes 19. sajandi keskpaiku, mil rahvalikud tondilood ja õudusjutud olid väga populaarsed. Tundmatu ja üleloomuliku maailma uurimine oli inimeste seas aktuaalne, samal ajal kui teaduslik arusaam maailmast alles arenes. Dickens, olles vana jutuvestja ja armastades häid lugusid, leidis, et tondilood sobivad suurepäraselt talviste õhtute veetmiseks, just nagu tänapäevalgi. Raamat "Parimad tondijutud" sisaldab mitmeid erinevaid lugusid, mis on ilmunud mitmesugustes ajakirjades ja raamatutes läbi...

Ursula Zimmermanni raamat „Armastuse aastaring“ on lummav teos, mis kutsub lugejat rännakule armastuse olemusse. Selle raamatu külgedel avaneb naise siseilm, kus tärkamised ja varjud loovad kauneid kontraste – sarnaselt looduse aastaringile, kus on nii õitsemist kui ka loojangut. Raamat on väljendusrikas ja tundlik, näidates, kuidas armastuse energia suudab tervendada ja muuta. See räägib nii andmise rõõmust kui ka tänulikkuse olulisusest, mis aitavad südant juhtida helgema tuleviku poole. Ursula Zimmermanni sõnad ei ole pelgalt romantilised – need on ka praktilised ja elutargad. Need lood inspireerivad, panevad mõtlema ja tuletavad meelde, et armastus ei hävi, vaid püsib meiega alati, kui vaid otsustame seda uskuda ja kogeda.   Raamatu autor kutsub meid usaldama armastuse tervendavat jõudu. See on pühendatud neile, kes juba teavad armastuse väärtust, ja neile, kes alles otsivad viisi seda enda ellu vastu võtta.  „Armastuse aastaring“ on ideaalne kaaslane neile, kes otsi...

Minu lugu ei ole alati sirge ega selge, aga selline ta on, just nagu iga inimese teekond. On päevi, kus tundub, et usuteekond on jõudnud pausi peale, ja siis on neid hetki, mil kõik jälle liikumisse tõuseb. Minu jaoks ei ole usulugu ainult sõnad ja tegevused, see on midagi, mis on läbi elu voolanud, isegi siis, kui ma pole alati olnud teadlik. Kõik algas tegelikult juba ammu, võib-olla 35-40 aastat tagasi, kui mul oli esimene kokkupuude Jeesusega. Nõukogude ajal tulid ühed inimesed minu juurde tänaval ja rääkisid mulle Jeesusest. Nad andsid mulle isegi brošüüri, mis viis mind edasi. Läksin sinna kogudusse ja hakkasin kuulama Sõna. Kõik algas justkui selle kaudu, nagu Piibel ütleb - usk tuleb kuuldust ja kuuldu tuleb Jumala sõnast. Ma hakkasin uskuma. Kirikus käies ja Piibli sõnaga tuttavaks saades muutus mu elu järk-järgult. Olin valmis jagama seda sõnumit ka teistele, rääkisin Jeesusest, käisin ristimisel ja liitusin Eesti Metodisti kirikuga. Hiljem, kui Eestis tekkis uus liikumine - ...