AvastusAare

Miks ma olen konservatiiv, aga natuke ka liberaal? Olen eluaeg olnud oma põhimõtetelt pigem konservatiivne - usun traditsioonilistesse väärtustesse, perekonda ja sellesse, et igal inimesel on oma vastutus. Kuid elu ei ole must-valge ning mõned teemad on mind pannud nägema asju ka teise nurga alt. See ei tähenda, et ma loobuksin oma tõekspidamistest, vaid pigem seda, et elu ja kogemused on õpetanud, et alati ei saa asju ainult ühte raamistikku suruda. Kui õiglus ja kaastunne lähevad vastamisi Konservatiivses maailmapildis on tihti tugev rõhk vastutusel ja õigusel, kes eksib, peab vastutama; kes suudab, see teeb. Kuid ma ei saa ignoreerida ka seda, et maailmas on inimesi, kes ei ole oma saatuse üle täielikult peremehed. Näiteks haiged inimesed, kelle puhul ei ole küsimus selles, kas nad "pingutavad piisavalt", vaid selles, kas nad saavad üldse võimaluse elada väärikalt. Ma olen näinud lähedalt, mida tähendab, kui inimene sureb aeglaselt ja valudes. Mu ema suri vähki ja oli pide...

 Paljud on kritiseerinud Eesti esimest presidenti Konstantin Pätsi ja toonast juhtkonda, kes 1939-1940 sündmuste keerises otsustasid mitte relvastatult vastu hakata. Nõukogude Liidu surve all võeti vastu otsus, mis viis Eesti okupeerimiseni sisuliselt ilma ühegi lahinguta. Ajalugu hindab seda erinevalt -  ühed näevad selles paratamatut käiku olukorras, kus sõjaline vastupanu oleks toonud kiire hävingu, teised leiavad, et oleks pidanud vähemalt sümboolselt võitlema. Eesti oli väikeriik ja sõjaline vastupanu oleks olnud ülimalt keeruline. Samas poleks see olnud ennekuulmatu. Soome, kes oli samuti väike ja üksi tohutu ülekaalu vastu, otsustas võidelda. 1939. aastal alanud Talvesõjas astusid soomlased vastu Nõukogude Liidu agressioonile. Hoolimata suurest vaenlasest, raskustest ja kaotustest suutsid nad oma iseseisvuse säilitada, kuigi pidid loovutama osa territooriumist. Nad ei võitnud lahingut kõigis aspektides, kuid nad säilitasid oma vabaduse. Kui Eesti valis ilma lahinguta al...

  Eesti Vabariigi aastapäev – ajalugu ja elulised sündmused veebruar on päev, mil meie sinimustvalge lehvib uhkemalt kui tavaliselt. Eesti Vabariigi aastapäev ei ole lihtsalt kuupäev kalendris, vaid vabaduse, visaduse ja identiteedi sümbol. Kuid kas me alati mõtleme, kui põnev, käänuline ja kohati uskumatu on olnud tee, mis meid siia toonud on? Ajalooline hetk, mis muutis kõike aasta 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik. Tegelikult oli olukord nii pingeline, et "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" loeti ette Pärnus juba 23. veebruaril. Tallinnas said inimesed sellega tutvuda 24. veebruari hommikul, kui seda linna peal jagati ja seinale kleebiti. Sellele järgnesid keerulised ajad. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse, kuid juba järgmisel päeval saabusid Saksa okupatsiooniväed. Sellest hoolimata jäi 24. veebruar meie riigi sünnipäevaks. Elulised hetked, mis kõnetavad Eesti iseseisvus ei olnud ühekordne sündmus, vaid pidev võitlus, mida on pidanud meie eelkäijad. Vab...

 USA presidendi ametivande andmine on olnud aastaid tähtis traditsioon, kuid see, kas president paneb oma käe piiblile või mitte, pole alati olnud kindel. Kuigi paljud inimesed seostavad presidendi vande andmist piibliga, pole see tegelikult seaduslik nõue, pigem on see olnud austatud traditsioon. Kui me vaatame Ameerika ajalugu, näeme, et pole olnud ühtegi reeglit, mis määraks, et presidendi vande andmine peab tingimata olema seotud piibliga. Kuigi see on paljudele teadaolev tava, on mitmed presidentide valikud seda traditsiooni murdnud või eiranud. John Quincy Adams (1825) oli üks esimesi, kes andis ametivande raamatule, mis sisaldas USA põhiseadust ja seadusi, mitte piiblile. Ta pidas tähtsamaks, et ametivande andmine oleks seotud põhiseadusliku mõtte ja õiguse, mitte usulise sümboolikaga. Teine näide tuleb Theodore Rooseveltilt (1901) , kes ametivande andis ilma piiblit kasutamata. Tema vande andmine toimus kiiresti pärast William McKinley mõrvamist, ja see oli pigem kiire ja ...