Eesti Vabariigi aastapäev – vabaduse ja visaduse sümbol

 Eesti Vabariigi aastapäev – ajalugu ja elulised sündmused

  1. veebruar on päev, mil meie sinimustvalge lehvib uhkemalt kui tavaliselt. Eesti Vabariigi aastapäev ei ole lihtsalt kuupäev kalendris, vaid vabaduse, visaduse ja identiteedi sümbol. Kuid kas me alati mõtleme, kui põnev, käänuline ja kohati uskumatu on olnud tee, mis meid siia toonud on?

Ajalooline hetk, mis muutis kõike

  1. aasta 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik. Tegelikult oli olukord nii pingeline, et "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" loeti ette Pärnus juba 23. veebruaril. Tallinnas said inimesed sellega tutvuda 24. veebruari hommikul, kui seda linna peal jagati ja seinale kleebiti.

Sellele järgnesid keerulised ajad. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse, kuid juba järgmisel päeval saabusid Saksa okupatsiooniväed. Sellest hoolimata jäi 24. veebruar meie riigi sünnipäevaks.

Elulised hetked, mis kõnetavad

Eesti iseseisvus ei olnud ühekordne sündmus, vaid pidev võitlus, mida on pidanud meie eelkäijad.

  • Vabadussõda (1918–1920) – Noored mehed läksid sõtta vähese relvastusega, kuid tohutu tahtejõuga. See oli "olla või mitte olla" hetk.

  • 1940. aasta ja nõukogude okupatsioon – Eesti vabadus võeti jõuga. Paljud inimesed küüditati, paljud pagesid läände, paljud surid.

  • 1941–1944 ja Eesti sõdurid Teises maailmasõjas – Paljud noored mehed, nagu minu isa, pidid tegema raske valiku. Eesti valitsus otsustas tol hetkel toetada Saksa sõjaväge, lootes peatada venelaste tuleku. Mu isa, sündinud 1923. aasta detsembris, oli vaid 17–18-aastane, kui ta pidi minema rindele. Need olid ajad, mil valikud polnud lihtsad ja saatus määrati tihti teiste poolt.

  • 1980ndad ja fosforiidisõda – Rahvas ärkas ja näitas, et ei lase endale lihtsalt kaela valada kõike, mida suurriigid otsustavad.

  • 1988 – Laulupidu, mis polnud lihtsalt laulupidu – Rahvas laulis end vabaks. Kujuta ette sadade tuhandete inimeste hääli kõlamas ühes rütmis, ilma relvadeta ja vägivallata.

  • 1991 – Taasiseseisvumine ja tankid Tallinna teletorni juures – 20. augustil kuulutas Eesti välja oma taasiseseisvuse, kuid olukord oli pingeline. Kas Nõukogude armee sekkub? Kas Eesti vabadus jääb kestma? Kuigi tankid ei vallutanud pealinna, jõudsid need Tallinna teletorni juurde. Raadiosaatjate väljalülitamine oleks katkestanud info leviku, kuid julged kaitsjad ja rahvusvaheline tähelepanu hoidsid Eesti maailmaga ühenduses. Lõpuks Nõukogude armee taandus ja Eesti jäi vabaks.

Mida see päev täna tähendab?

Eesti Vabariigi aastapäev ei ole ainult mineviku meenutamine, vaid ka tänapäeva tähistamine. See on päev, mil tasub korraks peatuda ja mõelda – mida tähendab vabadus? Mida tähendab Eesti?

Ehk pole see ainult sõna „riik“, vaid ka midagi palju sügavamat:

  • Ajaloo meenutamine ja nende valikute mõistmine, mida pidid tegema meie eelkäijad.

  • Hetked, mil mõtleme oma pereliikmetele ja nende läbielatule.

  • Tunne, kui kuuled "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ja silma tuleb pisar.

  • Sõber, kes kunagi välismaale kolis, aga ikka ütleb: „Ma olen eestlane.“

  • Lumehelbed Vabaduse väljakul ja presidendi vastuvõtt, mida keegi ei jäta vaatamata, isegi kui ülikond ei ole seljas.

Üks küsimus sulle

Mis on sinu jaoks Eesti? Kui peaksid ühe lausega ütlema, mida see riik sulle tähendab, siis kuidas sa vastaksid?

Täna on see päev, kus olla tänulik, pidada meeles ja hoida südames seda maad, mis meile on antud. Palju õnne, Eesti! 




Kommentaarid

Populaarsed postitused

Wall Streeti Intrigantide Mäng: Michael Lewise „Raha iga hinnaga“ süvitsi

Armastuse aastaring: inspireeriv pilguheit armastuse sügavustesse

Usuteekond, mis ei ole alati sirge