Mikroplast, Mastercard ja muu menüü – üks täiesti plastiline mõtisklus

 


Mul langes hiljuti kivi südamelt – mikroplast ei imenduvatki! Ma juba kartsin, et hakkan varsti seestpoolt kilekotti meenutama või et mu maksast saab Tupperware karp. Pärast iga hirmuartiklit tekib tunne, et olen 50% inimene, 50% plastikust action figuur. Uudised räägivad, et sööme nädalas ära deebetkaardi jagu plastikut. Noh, kui see tõsi on, siis peaks vist pangast uue kaardi tellima – vana olen ilmselt juba sisse söönud.

Aga vähemalt on üks hea uudis ka – mikroplastil puudub kaloriväärtus! Sööd plastikut, kõht täis, aga grammi juurde ka ei võta. Toitumisnõustajatel uus hitt: mikroplasti monodieet. Ei gluteeni, ei laktoosi, ei midagi... ainult natuke PETi ja PVCd.

Tõsisemalt rääkides – plast on igal pool. Vees, õhus, toidus. Piisab, kui jood pudelivett või raputad natuke meresoola – saad oma päevase plastidoosi täis ilma, et peaksid kilekotte närima või plastkarpe näksima. Mõned uuringud viitavad sellele, et mikroplastik võib mõjutada meie mikrobioomi, hormoonsüsteemi või isegi rakkude tööd. Aga enamasti ei teata veel täpselt, kuidas ja kui palju.

See ongi see paradoks: me elame plastimaailmas. Kõik on mugav, kerge ja odav, aga keegi ei taha, et nende organism muutuks matkarajale unustatud plastpudeliks. Samas on väga lihtne langeda ka teise äärmusesse, kus iga plastlusikas või mikrolaineahjus soojendatud eine tundub juba mürgina.

Isiklikult – ma ei taha elada igasuguste hirmude sees. Aga samas ka mitte täiesti silmad kinni. Püüan lihtsalt teha paremaid valikuid: hoian oma joogivett klaaspudelis, eelistan klaas- või keraamilisi nõusid, kui võimalik, ja ei lase end hulluks ajada, kui vahel tuleb plastlusikaga suppi süüa. Elu on elamiseks, mitte ainult kahjuraporti lugemiseks.

Nii et jah – kui ma oma kõhus kilekotikrabinat ei kuule ja päikese käes plastpudelikorke ei higista, siis on ilmselt kõik korras. Mikroplast tuleb sisse nagu kutsumata külaline – astub korra tuppa, ei jää ööbima ja lahkub viisakalt. Seniks aga – võtame rahulikult, teeme targemaid valikuid ja ärme unusta vahepeal ka naerda. Sest elu, isegi plastikuga segamini, on ikka meie oma.

Tiit Luht
🖋️ avastusaare.blogspot.com

#mõtisklused #huumor #mikroplast #tervis #keskkond #elustennekõike

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Wall Streeti Intrigantide Mäng: Michael Lewise „Raha iga hinnaga“ süvitsi

Armastuse aastaring: inspireeriv pilguheit armastuse sügavustesse

Usuteekond, mis ei ole alati sirge