Kas see, mis mulle meenub, on juhus?

 Mõnikord tulevad mulle meelde Piibli kirjakohad just õigel hetkel. Mitte ainult siis, kui ma neid otsin, vaid lihtsalt – need kerkivad üles nagu vanad tuttavad mõtted, mis olid kogu aeg mu sees. Näiteks meenusid mulle hiljuti Pauluse sõnad:

"Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu. Vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!" (2Kr 5:17)

Ja samal ajal meenus, kuidas Paulus samas Piiblis ütles ka midagi hoopis teistsugust.

"Kristus Jeesus on tulnud maailma patuseid päästma, kelle seast esimene olen mina." (1Tm 1:15)

Kui teda süüdistati, ütles ta: "Ma olen elanud täiesti puhta südametunnistusega Jumala ees tänase päevani!" (Ap 23:1)

Paulus ei olnud segaduses. Ta teadis, et Kristuses on ta uus loodu, aga ta mäletas ka, kes ta oli olnud. Ta teadis, et Jumala arm on kõik, mis tal on. Ja ta ei lasknud süüdistusel või kahetsusel takistada tal julgelt elada.

Siis meenus mulle veel üks koht – see kõige raskem neist.

"Ma võiksin soovida, et mind endid oleks neetud ja Kristusest lahutatud oma vendade heaks." (Rm 9:3)

See ei ole tänapäeva jutlustes kuigi populaarne. Kes tahaks rääkida sellistest asjadest? See on liiga raske, liiga isiklik, liiga valus. Aga Paulus ütles seda tõsiselt. Ta armastas oma rahvast nii palju, et oleks olnud valmis loobuma omaenda päästest, kui see oleks tähendanud, et teised võiksid pääseda.

Mulle meenub see kõik ja ma küsin: kas see on lihtsalt minu aju, mis mängib mäluga? Või on see midagi enamat?

Piibel ütleb: "Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud." (Jh 14:26)

See tähendab, et kui ma elan Jumalaga, siis Püha Vaim mitte ainult ei õpeta, vaid ka meenutab asju õigel hetkel. Just nagu sina võid vahel tunda, et mingi sõna, mõte või kirjakoht tuleb su südamesse täpselt siis, kui sa seda vajad.

Aga isegi kui inimene ei usu Jumalasse, võib ta vahel "õigel hetkel" saada mingi teadmise, mingi suuna, mingi taipamise.

"Sest ta laseb oma päikese tõusta kurjade ja heade üle ning saadab vihma õigetele ja ülekohtustele." (Mt 5:45)

Mõni ütleb, et see on intuitsioon. Teine ütleb, et see on saatus. Aga usklik teab, et see on Jumal, kes juhib ka siis, kui inimesed teda veel ei tunne.

Ma ei pea alati muretsema, kas ma tean piisavalt või mäletan kõike õigesti. Kui ma elan koos Jumalaga, siis õiged asjad tulevad õigel ajal. Ka sina võid usaldada, et kui sa vajad tarkust, kui sa vajad juhatust, kui sa vajad julgustust, siis see tuleb. Jumal on elav ja tema Vaim on ustav.

Kui sa praegu loed seda ja mõtled: "Ma olen ka vahel tundnud, et midagi juhib mind õigel hetkel," siis võib-olla ei ole see juhus. Võib-olla on see kutse. Võib-olla on see Jumal, kes sulle midagi ütleb.

Võib-olla on aeg kuulata.