Kui Piibli lugemine muutub koormaks – harjumus, distsipliin ja vaimne kasv

Kui räägitakse Piibli lugemisest, siis sageli kõlab see kui midagi, mida me lihtsalt peame tegema - nagu vaimne toit, mis toidab meie hinge. Aga mis siis, kui see toit hakkab tunduma raske? Mis siis, kui see muutub sunduseks ja isegi igavaks? Olen ise kogenud, kuidas vaimne praktika, mis peaks olema toitev ja hingestav, muutub koormaks, kui seda tehakse ainult kohustusest või harjumusest.

Harjumus või sund?

Tavaliselt räägitakse harjumustest kui positiivsetest tegevustest, mis aitavad meil kasvada ja arendada oma vaimset elu. Aga ma leian, et harjumus, mis muutub liiga automaatseks või mehaaniliseks, võib omakorda takistada meie arengut. Piibli lugemine ei peaks olema üks neist tegevustest, mida tehakse lihtsalt harjumusest või selleks, et “nagu peab.” Kui see muutub ainult harjumuseks, võib kaduda see elavus ja sügavam tähendus, mis võiks olla meelerahu allikas.

Aga kui mõelda sellele kui “vaimse treeningu” tegemisele - nagu lihaste kasvatamine, siis on see hoopis midagi muud. Alguses on raske, võib-olla isegi väsitav, aga iga kord, kui sa leiad aega ja viitsid lugeda, kasvatad sa oma usku. Samuti ei pea olema kohe "proff" - üks samm korraga ja iga kord kasvab sinu vaimne "lihaskond." Just nagu raskuste tõstmine, võtab ka vaimne praktika harjumiseks aega ja järjepidevust.

Distsipliin ja kasvu tee

Ma olen mõelnud, et distsipliin on see, mis lõpuks aitab meid edasi. Distsipliin ei tähenda, et me peaksime sundima end midagi tegema, vaid pigem tähendab see, et me võtame vastutuse oma vaimse elu eest - isegi kui meil on hetki, kus ei viitsi või ei taha. Distsipliin on kui teadlik otsus harjutada, isegi kui ei ole kohe suurt muutust näha. Piibli lugemine või palvetamine on nagu harjutus, mis kasvatab meie "vaimseid lihaseid." Alguses ei pruugi me suuda suuri raskusi tõsta, aga järjepidev harjutamine viib meid sellele tasemele, kus me oleme tugevamad ja avatumad Jumala sõnale.

Üks samm korraga

Olen mõistnud, et tõeline vaimne harjumus ei pea olema kohe täiuslik. Kõige tähtsam on lihtsalt alustada. Isegi kui see on ainult paar lõiku päevas või ühe salmi süvenemine, võib see tuua tasakaalu. Me ei pea sundima end lugema terve peatüki jagu. Mulle on meeldinud alustada väikeste sammudega. Kui ei viitsi lugeda, olen sageli hakanud kuulama Piibli lugemist või lugenud mõne üksiku salmi, millele olen hiljem mõelnud. See väike samm võib viia suurematele sammudele, aga kõige tähtsam on mitte ennast sundida, vaid olla avatud sellele, mida Jumal just nüüd tahab mulle rääkida.

Raskused ja armastus vaimses teekonnas

Tee usus ei ole alati lihtne. On aegu, kui vaimne praktika tundub raske, isegi tühi, aga see on osa meie teekonnast. Võib-olla ei pea kõik olema iga päev samasugused. Üks päev on sinu vaimne praktika suurepärane, järgmine võib olla tühi ja väsitav. See ei tee sind halvemaks uskliku inimeseks, see teeb sind inimeseks, kes on teel ja arendab oma vaimset elu vastavalt oma hetke vajadusele.

Mõnikord on oluline aru saada, et vaimses teekonnas on lubatud ka kahtlused ja väsimus. See ei tähenda, et oled kaotanud usu või eksinud oma teelt. Vastupidi, see on osa kasvamisest ja õppimisest, kuidas olla oma vaimsel teel tõeline ja autentne.

Näide - palve ja ülistus: kuidas see mõjutab meie vaimset elu

Kui mõelda kogudusse minekule, siis on mul meeles, kuidas mõnes kohas räägitakse sellest, kuidas inimene peab kindlasti palvetama vähemalt 30 minutit päevas. See on suurepärane eesmärk, kuid kuidas seda harjutust vastu võtta, kui just ei ole tuju või kui tunned end lihtsalt väsinuna? Samuti, kui ülistus kestab tund aega ja sa saad aru, et see on toeks paljudele, aga just sel hetkel ei jaksa sa ennast tõsta, siis ongi keeruline. Kui sa tahaksid kuulata jutlust, aga su vaim väsib ülistusest ära, siis on see üks näide, kuidas vaimsed praktikaid võivad meid tundma pannagi, et „tundub liiga palju“ või „ma ei ole valmis“.

Mõtlen, et kõik ei ole iga päev samasugused. Üks päev on sinu vaimne praktika suurepärane, järgmine võib olla tühi ja väsitav. See ei tee sind halvemaks usklikuks inimeseks, see teeb sind inimeseks, kes on teel ja arendab oma vaimset elu vastavalt oma hetke vajadusele.

Lõpetuseks

Kui tunnete, et Piibli lugemine või palvetamine on muutunud raskeks, siis ärge muretsege - kõik on korras. Ei ole halb aeg võtta hetk, et mõista, miks see on muutunud koormaks. Võib-olla vajate lihtsalt mõningast hingetõmmet, et taas avastada, mis on see, mis tegelikult toidab teie vaimu. Olge avatud, et see protsess võib võtta aega ja see võib olla teistsugune kui see, kuidas keegi teine seda teeb. Kõik, mida me vajame, on üks väike samm, et taas leida ühendus.