Kas AI teeb mõtted vähem inimlikuks?

Üks kord juhtus minuga midagi huvitavat – kirjutasin sotsiaalmeediasse kommentaari, mis pani kedagi mõtlema, kuid selle asemel, et vestlus areneks, otsustas inimene selle kustutada. Põhjus? Ta arvas, et selle oli kirjutanud tehisintellekt. See pani mind tõsiselt mõtlema – kas sõnumi väärtus sõltub sellest, kuidas see on loodud? Kas oluline on mõtte autentsus või hoopis see, kuidas ja kes seda tajub?

Tänapäeva maailmas on palju hirme AI vastu. Paljud kardavad, et see tapab loomuliku mõtlemise, muudab meie sõnad liiga lihvituks või et see ei ole "päris." Aga kui vaadata lähemalt, siis kas see on midagi uut? Suured kõnemehed, kirikuõpetajad ja filosoofid on sajandeid kasutanud samu väljendusi, retoorilisi võtteid ja lausa samu tsitaate. Kas nende sõnad on seetõttu vähem väärtuslikud? Kas kõik, mis on varem öeldud ja taas öeldud, on kuidagi "ebasiiras"?

Tegelikult on igaüks meist omamoodi "muster" – me kordame oma väljendeid, kasutame sarnaseid mõtteid ja mõjutame üksteist. Kui AI aitab mul oma mõtteid selgemalt ja paremini väljendada, siis kas see ei ole lihtsalt tööriist nagu pastakas, klaviatuur või isegi trükimasin omal ajal?

Miks peaks olema vahet, kas lause tuli otse minu peast või sain ma selle sõnastamisel abi? Kui see paneb kedagi peatuma, mõtlema ja tunneb ära tõe, siis kas pole see kõige olulisem?

Ma arvan, et tegelik probleem pole mitte AI kasutamine, vaid inimeste vajadus otsida midagi „tõelist“ kindlate vormide kaudu. Mõni tahab kuulda ainult spontaanselt kirjutatud sõnu, teine aga hindab läbimõeldud ja lihvitud mõtteid. Lõpuks taandub kõik küsimusele: kas sõnum kõnetab või mitte?

Ja kui see kõnetab, siis miks peaks olema tähtis, kuidas see kirja sai?

Mida sina arvad? Kas sõnade väärtus sõltub sellest, kuidas need on loodud?






Kommentaarid

Populaarsed postitused

Wall Streeti Intrigantide Mäng: Michael Lewise „Raha iga hinnaga“ süvitsi

Armastuse aastaring: inspireeriv pilguheit armastuse sügavustesse

Usuteekond, mis ei ole alati sirge