Austus ja Hoolimine: Elu Õppetunnid

 Elu on õpetanud mulle palju ja kui tagasi vaatan, mõistan aina rohkem, kui oluline on austus nende vastu, kes meid siia maailma tõid ja kasvatasid. Piiblis öeldakse: "Austa oma isa ja ema, et sinu käsi hästi käiks ja sa kaua elaksid maa peal." See lause on mind alati sügavalt puudutanud, sest olen alati austanud oma vanemaid, kuigi nende elu ei olnud kerge ega täiuslik. Nad andsid mulle kõik, mis nende võimuses oli, ja kuigi meie teed polnud alati sirged, hoian neid oma südames ja mõtetes siiani, kuigi nad on lahkunud. Ma ei keskendu sellele, mis võis valesti minna, vaid meenutan nende headust ja armastust, sest nende mõju minu elule on olnud sügav ja püsiv.

Elu viib inimesed sageli üksteisest kaugele. Kahjuks ei ole minu suhted vendade ja õdedega eeskujulikud. Me ei ole omavahel lähedased ja samamoodi on keerulised suhted enamikuga minu lastest. See on valus ja raske, sest lapsevanemana soovid, et sinu lapsed oleksid sinu lähedal ja osa sinu elust. Kuid elu teeb oma pöördeid ja tihti korduvad mustrid, mis on alguse saanud varasemates põlvkondades. Lapsed vaatavad oma vanemate elule ja mõtlevad, et nemad ei teinud kõike õigesti, ja nii võib tekkida vahemaa. See pole ainult nende otsus - ka mina olen teinud oma vigu ja teinud elus palju valesid otsuseid. Kuid tean, et kõige selle keskel on üks asi, mis jääb - austus ja hoolimine. See ei tähenda, et me peaksime kõiges nõustuma või olema pidevalt üksteisega kontaktis, aga see tähendab, et me hindame teineteise panust ja olemasolu meie elus.

Sageli unustatakse, et inimeste vahelised suhted on elutähtsad. Olen elus kohtunud paljude inimestega, kes on oma vanemate või lähedastega tülli läinud. Neil on tekkinud lahkhelid ja vahemaad, mis tunduvad ületamatud. Kuid olen õppinud, et sügaval sisimas igatsevad kõik inimesed lähedust ja mõistmist. Me kõik teeme vigu ja meie teed ei ole alati sirged. Kuid just nende vigade kaudu õpime ja kasvame.

Minu elu on olnud täis raskusi ja väljakutseid. Olen pidanud toime tulema kaotustega ja leppima sellega, et mõned suhted jäävadki katki. Kuid alati olen püüdnud leida lootust ja valgust ka kõige raskemates olukordades. Usun, et isegi siis, kui tundub, et kõik on kadunud, on alati võimalus leida uus algus ja andestus.

Elu annab meile inimesi ja võtab neid, aga vahel on need üksikud suhted need, mis toovad lohutust ja valgust isegi siis, kui teised on katki. Mul on üks laps, mu pesamuna, kes on mulle väga kallis. Tema jääb minu ellu ja südamesse alati, ja tema lähedus on mulle tohutult oluline. Selleks, et säilitada lähedasi suhteid, olen õppinud olema tänulik iga hetke eest ja hindama neid inimesi, kes on minu elus.

Ma ei ütle seda lugu selleks, et kedagi õpetada või näpuga näidata. Olen elus liiga palju kogenud ja tean, et õpetussõnad võivad tihti tühjaks jääda, kui neid öeldakse ilma tunneteta. Ma lihtsalt tahan jagada oma mõtteid ja kogemusi. Loodan, et meie kõigi teed võivad ühel hetkel viia tagasi üksteise juurde, olgu see siis austuse, hoolimise või isegi andestuse kaudu. Me kõik teeme vigu ja me kõik vajame teineteist, isegi kui vahel tundub, et oleme liiga kaugel.