Alandlik süda või uhke meel?

 

Mõnikord taban end mõtlemas Jeesuse tähendamissõnale kahest mehest, kes läksid templisse palvetama. Üks oli variser, teine tölner. Üks kiitis ennast, teine tunnistas oma pattu. Üks oli enda meelest õige, teine teadis, et ta seda pole. Kui ma olen päris aus, siis pean tunnistama, et mina ei ole see, kes end õigeks võiks pidada. Mina olen see tölner.

See lugu on nii selge, et seda on raske valesti mõista. Variser palvetab valjult ja uhkelt: "Jumal, ma tänan sind, et ma ei ole selline nagu teised inimesed - petised, ülekohtused, abielurikkujad, või nagu see tölner siin. Ma paastun kaks korda nädalas ja annan kümnist kõigest, mis ma saan." (Lk 18:11–12)

Tölner seevastu ei julge isegi silmi taeva poole tõsta. Ta lööb endale vastu rinda ja ütleb vaid ühe lause: "Jumal, ole mulle armuline, patusele!" (Lk 18:13)

Ja Jeesus ütleb, et just see alandlik patune, mitte enda õiguses uhkeldav variser, läks õigeks mõistetuna koju.

Olen elus korduvalt olnud olukorras, kus võin ennast kõrvalt vaadata ja küsida: milline neist kahest mehest ma olen? Ja aus vastus on, et ma olen olnud mõlemat. Vahel olen püüdnud olla "hea inimene", lootnud oma tegudele, oma pingutustele. Aga mida rohkem elus edasi lähen, seda rohkem saan aru, et mul pole midagi, mida uhkusega Jumala ette viia. Kui ma hakkan end ise õigeks pidama, siis olen see variser, kes ei näe oma tegelikku seisu. Aga kui ma näen oma puudujääke ja tunnen, kui palju mul on andeks vaja, siis olen tölner.

Ja ma tahan olla tölner - mitte sellepärast, et on hea olla patune, vaid sellepärast, et alles siis, kui ma tunnistan oma eksimusi, saab Jumala arm mind tõeliselt kanda.

Mulle tundub, et tänapäeval on lihtne muutuda variseriks, isegi seda märkamata. Me võime hakata mõtlema, et kuna me loeme Piiblit, käime kirikus või teeme häid tegusid, oleme paremad kui "teised". Aga see lugu meenutab, et Jumal ei otsi neid, kes ennast kiidavad. Ta otsib neid, kes on ausad oma südamega.

Kui ma oma elule tagasi vaatan, siis kõige sügavamad ja tähendusrikkamad hetked on olnud need, kus ma olen Jumala ees tunnistanud: "Ma ei ole piisav. Ma eksin ikka ja jälle. Aga Sina oled armuline." Ja see ongi kõige suurem lootus, et Jumala arm pole nende jaoks, kes arvavad end olevat täiuslikud, vaid just nende jaoks, kes teavad, et nad seda pole.

Ja sina? Kumb neist kahest mehest sina oled?




Kommentaarid

Populaarsed postitused

Wall Streeti Intrigantide Mäng: Michael Lewise „Raha iga hinnaga“ süvitsi

Armastuse aastaring: inspireeriv pilguheit armastuse sügavustesse

Usuteekond, mis ei ole alati sirge